Kihnu tuletorn
Muuseumis
Sadamas
Kui Kihnu juba paistis, tuli pagi ja puhus meid mandri suunas tagasi.
Majaka all
Millal me jälle Kihnu läheme.
Triin
teisipäev, 26. juuli 2011
laupäev, 16. juuli 2011
kolmapäev, 29. juuni 2011
Neoonroosa poi
Kui me Linnahallis juures kajakid vette lükksime oli Kaisamoor juba mööda sõitnud. Ees ootas 17 km pikkune aerutamine Naissaare suunas. Kohe võtsime suuna keset lahte lössutava Bobo juurde. Bobo vaatas meid justkui oma suurte laeva silmadega, et kes me need pisikesed kihud ( kihulased) olema.
Kui Naissaar napilt paistma hakkas oli Evelil juba väga vaja maale minna aga õnneks pidas ta vastu ja kimamiseks ei läinud.
Naissaare sadamas sõime suppi ja liival pikutades vaatasime sadamamelu. Mõnus oli- kõht oli täis, ilm soe ja kajakas karjus. Ei oska rohkemat tahtagi.
Võtsime ette jalgsimatka. Käisime ära miiniladude juures. Usse ei näinud nagu Märteni tuttavad, kes meile täiesti ootamatult vastu jalutasid, rääkisid. Kõiki meid kostitatid valge veiniga!
Et mitte sääski toita otsustasime Naissaare põhjatippu kimada, kus hõredamal rannal ööpeatus teha. Peatusime üsna majaka nina all.
Parajasti kui luristasime teed ja plaanisime kohe Eveli sünnipäeva kooki maitsma hakata, ilmus kohalik Pitsu, kes meid nähes pidi rõõmust hulluma. Ta jooksis meie kolme vahel ja kõik potid ja pannid ja topisd veeresid lauali liiva sisse. Eveli hoidis kiivalt oma torti Pitsu eest.
Mõne aja pärast Pitsu rahunes, istus meie lähedale maha ja valvas.
Ja muidugi libises Eveli hoolega hoitud kook lärtsti maha. Pole tükk aega nõnda naernud!
Naissaare uni oli super.
Teisel päeval tegime lühikese ringkäigu saare lõuna osas. Nägime tellingutes kirikut, mis tundusid sama vanad kui kirik ise.
Rannast sai Mäten endale neoonroosa poi ja Eveli kepi, mina leidsin lüpsipingi. Kepp ja pink jäid sadamasse maha.
Tagasiteel tõmbasime purje ülesse. Liikusime aeglasemalt kui aerutades aga tore oli proovida. Purjekad vaatlesid meid umbusuga.
Linnahalli juures maitsesid nuudlid oi, kui hästi.
Triin
Kui Naissaar napilt paistma hakkas oli Evelil juba väga vaja maale minna aga õnneks pidas ta vastu ja kimamiseks ei läinud.
Märten mingi torni otsas
Naissaare sadamas sõime suppi ja liival pikutades vaatasime sadamamelu. Mõnus oli- kõht oli täis, ilm soe ja kajakas karjus. Ei oska rohkemat tahtagi.
Võtsime ette jalgsimatka. Käisime ära miiniladude juures. Usse ei näinud nagu Märteni tuttavad, kes meile täiesti ootamatult vastu jalutasid, rääkisid. Kõiki meid kostitatid valge veiniga!
Et mitte sääski toita otsustasime Naissaare põhjatippu kimada, kus hõredamal rannal ööpeatus teha. Peatusime üsna majaka nina all.
Naissaare majakas
Parajasti kui luristasime teed ja plaanisime kohe Eveli sünnipäeva kooki maitsma hakata, ilmus kohalik Pitsu, kes meid nähes pidi rõõmust hulluma. Ta jooksis meie kolme vahel ja kõik potid ja pannid ja topisd veeresid lauali liiva sisse. Eveli hoidis kiivalt oma torti Pitsu eest.
Mõne aja pärast Pitsu rahunes, istus meie lähedale maha ja valvas.
Ja muidugi libises Eveli hoolega hoitud kook lärtsti maha. Pole tükk aega nõnda naernud!
Eveli Naissaare prillidega
Naissaare uni oli super.
Teisel päeval tegime lühikese ringkäigu saare lõuna osas. Nägime tellingutes kirikut, mis tundusid sama vanad kui kirik ise.
Rannast sai Mäten endale neoonroosa poi ja Eveli kepi, mina leidsin lüpsipingi. Kepp ja pink jäid sadamasse maha.
Tagasiteel tõmbasime purje ülesse. Liikusime aeglasemalt kui aerutades aga tore oli proovida. Purjekad vaatlesid meid umbusuga.
Linnahalli juures maitsesid nuudlid oi, kui hästi.
Triin
pühapäev, 19. juuni 2011
Mai- juuni karuvaatlused
Sel aastal veetsin suure osa oma mai ja juuni kuust Alutagusel. Karuonnis olles, mööda Alutaguse lõputuid teid sõites, linde ja loomi otsides, kuulates ja neid vaadates.
Tihti, kui pidin taas Tallinna poole sõitma, nõudis mu hing kisades Alutagusele jäämist.
Mõned minu põnevamad vaatlused.
-2.mai õhtu vaatlusonnis, hakkab hämarduma. Taamalt näeme tulemas emakaru kolme kutsikaga, kutsikad vudivad lahedasti ümber oma mamma, ja muidugi kõnnivad mööda mahalandenud puud mitte ei astu sellest üle.
- Kaks suurt isakaru on saanud oma nimedeks Sven ja Trulla. 28. mail tuleb Sven vaatlusplatsile ja vistab end selili maha ja nühib ennast vastu maad, märgistab. Küllalt nühkinud läheb Sven oma teed. Umbes 15 min pärast on platsis Trulla, kes nuusib sama kohta, kus Sven oli enne olnud ja paneb talle järgi.
Võimalik, et need kaks karu kohtusid ja jagasid maid. Õhtul hiljem nägime me Trullat.
Kummalisel kombel on Trulla platsil ikka koos pruutidega, Sven seevastu alati üksi. Kuigi Sven suurem karu.
- 4. juuni. Sven on platsil ja sööb korjust. Järsku jääb ta liikumatuks ja kuulatab tähelepanelikult midagi. Hetk hiljem tormas ta metsa suunas, vilksamisi oli näha, kuidas noor karu Oskar meeletu kiirusega puu otsa ronis. Ja ronis peaaegu latva välja. Natukese aja pärast oli Oskar puu otsast all. Sven ei lasknud ennast härida ja matsutas samal ajal korjust. Oskar tuli platsi teise serva ja vaatas koguaeg kartlikult Sveni poole. Ilmselt ei pidanud tal närvid vastu, tegi varvast. Õhtul hiljem, kui Sveni enam polnud oli Oskar kohe platsis.
-12. juuni platsile tuleb karu. Suur nagu Sven, kui ei käitu üldse tema moodi, arglik, kõhklev ja ebalev, kuulatab ja tõuseb kahele jalale, et kuulatada! On ka põhjust Sven tuleb samal ajal teiselt poolt ja kihutab uue karu minema. Pole Sveni nii kiireid liigutusi veel tegemas näinud!
- 12. juunil on platsil korraga nii rebane kui Sven. Sven ei tee kuulmagi, kuigi rebane möödub temast umbes 10 m kauguselt. Rebane aeg ajalt vaatab karu poole, kuid teeb oma tegemisi.
- Lisaks õnnestus meil karu vaadelda kolmel korral bussist. Vingeim neist oli emakaru ja isakaru vaatlus, kes metsateel ukerdasid. Kahel korral nägime Oskarit metsateel. ( Oskar on teise aasta kutsikas).
Alati meeldib mul vaadelda karujälgi, junne, karude söödud taimi ( heinputk, karuohakas) ja neid vaadelda. Vaadelda, kuidas karu kõnnib, kuidas ta õhku nuusib, enne kui platsile tuleb, kuidas platsil käitub jne!
Teised näinud Alutaguse onnist:
15. juuni nägi Hannes Soosaar noort hunti, kes lasi end umbes tunni jooksul mitmeid kordi vaadelda ning lõpuks tuli varjest koguni 8 m peale!
Statistika 2011 mai-18 juuni:
Ööd karuvarjes: 9
Karudega öid: 8
Karud väljapool onni nähtud: 3 korral
Sagedasem külaline: isakaru Sven, Oskar
Nähtud erinevaid karusid kokku : 10 karu
Vingeim karuvaatlus eelmisest aastast, kui nägin karu rattasõidu ajal.
Karujutte näeb
http://natourest.ee/index.php?option=com_content&view=section&layout=blog&id=4&Itemid=66
Triin,
Tihti, kui pidin taas Tallinna poole sõitma, nõudis mu hing kisades Alutagusele jäämist.
Mõned minu põnevamad vaatlused.
-2.mai õhtu vaatlusonnis, hakkab hämarduma. Taamalt näeme tulemas emakaru kolme kutsikaga, kutsikad vudivad lahedasti ümber oma mamma, ja muidugi kõnnivad mööda mahalandenud puud mitte ei astu sellest üle.
- Kaks suurt isakaru on saanud oma nimedeks Sven ja Trulla. 28. mail tuleb Sven vaatlusplatsile ja vistab end selili maha ja nühib ennast vastu maad, märgistab. Küllalt nühkinud läheb Sven oma teed. Umbes 15 min pärast on platsis Trulla, kes nuusib sama kohta, kus Sven oli enne olnud ja paneb talle järgi.
Võimalik, et need kaks karu kohtusid ja jagasid maid. Õhtul hiljem nägime me Trullat.
Kummalisel kombel on Trulla platsil ikka koos pruutidega, Sven seevastu alati üksi. Kuigi Sven suurem karu.
- 4. juuni. Sven on platsil ja sööb korjust. Järsku jääb ta liikumatuks ja kuulatab tähelepanelikult midagi. Hetk hiljem tormas ta metsa suunas, vilksamisi oli näha, kuidas noor karu Oskar meeletu kiirusega puu otsa ronis. Ja ronis peaaegu latva välja. Natukese aja pärast oli Oskar puu otsast all. Sven ei lasknud ennast härida ja matsutas samal ajal korjust. Oskar tuli platsi teise serva ja vaatas koguaeg kartlikult Sveni poole. Ilmselt ei pidanud tal närvid vastu, tegi varvast. Õhtul hiljem, kui Sveni enam polnud oli Oskar kohe platsis.
-12. juuni platsile tuleb karu. Suur nagu Sven, kui ei käitu üldse tema moodi, arglik, kõhklev ja ebalev, kuulatab ja tõuseb kahele jalale, et kuulatada! On ka põhjust Sven tuleb samal ajal teiselt poolt ja kihutab uue karu minema. Pole Sveni nii kiireid liigutusi veel tegemas näinud!
- 12. juunil on platsil korraga nii rebane kui Sven. Sven ei tee kuulmagi, kuigi rebane möödub temast umbes 10 m kauguselt. Rebane aeg ajalt vaatab karu poole, kuid teeb oma tegemisi.
- Lisaks õnnestus meil karu vaadelda kolmel korral bussist. Vingeim neist oli emakaru ja isakaru vaatlus, kes metsateel ukerdasid. Kahel korral nägime Oskarit metsateel. ( Oskar on teise aasta kutsikas).
Alati meeldib mul vaadelda karujälgi, junne, karude söödud taimi ( heinputk, karuohakas) ja neid vaadelda. Vaadelda, kuidas karu kõnnib, kuidas ta õhku nuusib, enne kui platsile tuleb, kuidas platsil käitub jne!
Teised näinud Alutaguse onnist:
15. juuni nägi Hannes Soosaar noort hunti, kes lasi end umbes tunni jooksul mitmeid kordi vaadelda ning lõpuks tuli varjest koguni 8 m peale!
Statistika 2011 mai-18 juuni:
Ööd karuvarjes: 9
Karudega öid: 8
Karud väljapool onni nähtud: 3 korral
Sagedasem külaline: isakaru Sven, Oskar
Nähtud erinevaid karusid kokku : 10 karu
Vingeim karuvaatlus eelmisest aastast, kui nägin karu rattasõidu ajal.
Karujutte näeb
http://natourest.ee/index.php?option=com_content&view=section&layout=blog&id=4&Itemid=66
Triin,
neljapäev, 12. mai 2011
Meie karud nr.5
Natouresti karuvarje juures Alutagusel on tänase seisuga läbi käinud üle 10 erineva karu. Bert on juba algust teinud karude identifitseerimisega 360 blogis http://www.360.ee/loodus/. Kogudes olemasolevat pildi ja videomaterjali karude kohta. Samuti käib mesikäppadele nimede panemine.
Karu nr. 5 nägime esmakordselt 2011 aasta 2. mai õhtul. Loomal on kaelal selgesti eristatav valge laik. Väga selge tunnus, et teda teiste emakarudest eristada. Jah, just nimelt emakaru, sest tol õhtul jalutas tema sabas 3 teise aasta kutsikat.
Võimalik, et karu liikus oma kutsikatega piirkonnas juba 2010 sügisel. ( Äkki oli tegemist karuga nr.5? Bert kirjutab oma blogikirjes http://www.360.ee/loodus/meie-karud-karun-nr-3.html, oletades, et tegemist võis olla karuga nr.3).
Triin
Karu nr. 5 nägime esmakordselt 2011 aasta 2. mai õhtul. Loomal on kaelal selgesti eristatav valge laik. Väga selge tunnus, et teda teiste emakarudest eristada. Jah, just nimelt emakaru, sest tol õhtul jalutas tema sabas 3 teise aasta kutsikat.
Võimalik, et karu liikus oma kutsikatega piirkonnas juba 2010 sügisel. ( Äkki oli tegemist karuga nr.5? Bert kirjutab oma blogikirjes http://www.360.ee/loodus/meie-karud-karun-nr-3.html, oletades, et tegemist võis olla karuga nr.3).
Triin
teisipäev, 10. mai 2011
Ilves ja emakaru koos kolme kutsikaga
2. mai üllatas meeldivalt. Äratus oli sel hommikul vara. Kell 3 olin juba üleval ja natuke peale nelja olime teel metsa poole, et kuulata vaadata Alutaguse loomi, linde.
Üsna pea õnnestus meil ära näha põdralehm, kes meid raiesmikul üsna uudishimulikult vaatas. Muidugi kohtasime sülede viisi metsiseid ja tetresid. Nägime kähriku ja ilvese jälgi, samuti karu hunnikuid.
Juba üsna hilisel hommikul järjekordsel metsatee nurgas peatudes nägime eemal, umbes 100 m kaugusel ilvest. Jah, ilvest, kes seal istus ja meie poole vaatas. Milline ärevuselaine käis bussist läbi! Kõik lihtalt vaatasid. Aeg ajalt keegi pomises, et õu maid gaad, its lynx! Ilves lasi end vaadata umbes 5 minutit. Siis jalutas metsa.
Nüüd said kõik rääkima hakata. Enamus inimesi nägi ilvest esimest korda. Üks inimene ütles, et oli ilvest otsinud ja proovinud teda vaadelda nii paljudes maades, et ta isegi mitte ei kaalunud ilvese nägemist.
Igaljuhul kui ma umbes nädalapäevad hiljem samast piirkonnast läbi sõitsin, leidsin metsateelt suhteliselt värske ja ärasöödud valgejänese. Kas ilvese murtud?
Üsna pea õnnestus meil ära näha põdralehm, kes meid raiesmikul üsna uudishimulikult vaatas. Muidugi kohtasime sülede viisi metsiseid ja tetresid. Nägime kähriku ja ilvese jälgi, samuti karu hunnikuid.
Juba üsna hilisel hommikul järjekordsel metsatee nurgas peatudes nägime eemal, umbes 100 m kaugusel ilvest. Jah, ilvest, kes seal istus ja meie poole vaatas. Milline ärevuselaine käis bussist läbi! Kõik lihtalt vaatasid. Aeg ajalt keegi pomises, et õu maid gaad, its lynx! Ilves lasi end vaadata umbes 5 minutit. Siis jalutas metsa.
Nüüd said kõik rääkima hakata. Enamus inimesi nägi ilvest esimest korda. Üks inimene ütles, et oli ilvest otsinud ja proovinud teda vaadelda nii paljudes maades, et ta isegi mitte ei kaalunud ilvese nägemist.
Igaljuhul kui ma umbes nädalapäevad hiljem samast piirkonnast läbi sõitsin, leidsin metsateelt suhteliselt värske ja ärasöödud valgejänese. Kas ilvese murtud?
Murtud valgejänes
Õhtupoolikul jalutasime karuvarjesse, heas lootuses, et äkki õnnestub meil karu näha.
Linnumajas askeldasid metsvindid, harakas, vares, sekka üksik pöialpoiss. Kuskil laulis musträstas.
Läks järjest hämaramaks. Kell oli peaaegu kümme.
Hämaras nägime, kuidas eemalt tulevad neli karu. Emakaru koos kolme kutsikaga! Mind rabas suuruste vahe, emakaru oli kutsikate kõrval tõsine hiiglane. Pere hoolitses üksteise eest hästi, kui keegi maha jäi oodati ta järele ja tempo oli paras kõigile. Mul meeldis hetk, kuidas üks kutsikatest mööda mahalangenud puutüve kõndis.
Siis kadusid karud metsasügavusse.
Nädal hiljem nägin keset päeva metsateel noort karu.
tore päev oli,
Triin
reede, 15. aprill 2011
Suurvesi sateliidikaardilt
Kaarti pealt hästi näha meie peamised üleujutusalad- Kasari jõe luht, Soomaa ja Alam-Pedja ja Emajõgi.
Triin
Tellimine:
Postitused (Atom)