reede, 15. aprill 2011
pühapäev, 10. aprill 2011
Soomaalt
Soomaal on suurvesi ja teed on vee all.
Parim hetk nautida suurvett on 16-17 aprilli nädalavahetusel.
Triin
kolmapäev, 6. aprill 2011
Alutaguse esimesed kevadised karujäljed!
Pühapäevane soojus jõudis ka Alutagusele. Sihtisime oma mineku just sellele ajale, lootsime leida värskeid karujälgi ja ülesse otsida karu talvepesa.
Ega me saanudki palju maad minna, kui leidsime esimese karujälje, kuid jälg oli juba umbes päev vana ja seda oli väga raske lugeda. Intensiivne päike tegi veel oma töö.
Õnneks ei lasknud värskemad jäljed end kaua oodata. Natuke läks aega, et leida teelt jälje teine ots. Siis lükkasime endale räätsad jala otsa ja läksime metsa karumaailma avastama. Lahe on kõndida metsas karu jälgi pidi. Vaadata, kus ta käinud on ja miks ta sealt läinud on. Meie ott kasutas pikalt liikumiseks metsarada, mida olid teisedki loomad kasutanud. Seal lihtne liikuda ja vajus vähem lumme.
Jälje laiuseks möötis Liisa 14 cm. Selline korralik noor isakaru. Isakaru just sellepärast, et nemad ärkavad emakarudest varem ülesse. Emakaru tuleb pesast poegadega, kui sooja ja süüa väljas rohkem.
Meie isakaru kõnis edasi ja varsti oli ta sigade magamistoas ning ta oli liikunud mööda metssigade jälgi. Mõnegi kännu kallal tuuseldanud ja korra end maha toetanudki. Siit leidsime ka karuhunniku, kas tegemist oli karu tavalise väljaheite või nn. karupunniga ei saanudki teada.
Jäljerada viis ole oja ja teisel pool avastasime üsna pea, et kedagi oli lohistatud. See keegi osutus metssea kesikuks. Leidsime tema naha ja paljaks söödud ribid. Siin oli karuott pikemalt aega veetnud, kuuskedega tuuseldanud ja ringi tammunud.
Ümerringi olid jäljed vanemad ja neid pidi me liikuda ei suutnud, ühel lahendikul oli jäljerida kadunud.
Järgmisel päeval sõitsime veel ringi ning sattusime veel umbes 6-le jäljepaarile! Varsti on oodata ka väikseid karujälgi metsateedel!! Ootan põnevusega.
Alutaguseni,
Triin
Ega me saanudki palju maad minna, kui leidsime esimese karujälje, kuid jälg oli juba umbes päev vana ja seda oli väga raske lugeda. Intensiivne päike tegi veel oma töö.
Värske karujälg kraavipervel
Õnneks ei lasknud värskemad jäljed end kaua oodata. Natuke läks aega, et leida teelt jälje teine ots. Siis lükkasime endale räätsad jala otsa ja läksime metsa karumaailma avastama. Lahe on kõndida metsas karu jälgi pidi. Vaadata, kus ta käinud on ja miks ta sealt läinud on. Meie ott kasutas pikalt liikumiseks metsarada, mida olid teisedki loomad kasutanud. Seal lihtne liikuda ja vajus vähem lumme.
Karu kasutas päris palju oma liikumiseks kraavipõhjasid
Jälje laiuseks möötis Liisa 14 cm. Selline korralik noor isakaru. Isakaru just sellepärast, et nemad ärkavad emakarudest varem ülesse. Emakaru tuleb pesast poegadega, kui sooja ja süüa väljas rohkem.
Metssea magamistuba, kus karu oli ka ringi uudistanud
Meie isakaru kõnis edasi ja varsti oli ta sigade magamistoas ning ta oli liikunud mööda metssigade jälgi. Mõnegi kännu kallal tuuseldanud ja korra end maha toetanudki. Siit leidsime ka karuhunniku, kas tegemist oli karu tavalise väljaheite või nn. karupunniga ei saanudki teada.
Karu väljaheide- ses oli rohkelt kuuseokkaid ja karvu
Jäljerada viis ole oja ja teisel pool avastasime üsna pea, et kedagi oli lohistatud. See keegi osutus metssea kesikuks. Leidsime tema naha ja paljaks söödud ribid. Siin oli karuott pikemalt aega veetnud, kuuskedega tuuseldanud ja ringi tammunud.
Maha murtud metssea kesik- ees nahk ja tagapool ribid
Ümerringi olid jäljed vanemad ja neid pidi me liikuda ei suutnud, ühel lahendikul oli jäljerida kadunud.
Sama koht kus eelmine kevad rattaga sõites karu nägin. Nüüd oli karu pikalt- pikalt mööda teed kõndinud ca 800 meetrit
Järgmisel päeval sõitsime veel ringi ning sattusime veel umbes 6-le jäljepaarile! Varsti on oodata ka väikseid karujälgi metsateedel!! Ootan põnevusega.
Alutaguseni,
Triin
teisipäev, 29. märts 2011
Ainult mõned väiksed asjad
Vahel polegi midagi suurt vaja, et sisemus rõõmust kilkama hakkaks.
Suure kirjurähni sepikoda. Lund polnud tükil ajal tulnud ja söödud käbid olid ilusti näha.
Hommikune värske hundijälg. Meie teed hundiga ristusid mitmeid kordi.
Ning 50 m eemal ilvese jäljerida!
Lihtsalt lahe, kuidas inimesed tunnevat maailma suurimat mõnu ilmast ja raba älve peal hüppamisest!
Triin
esmaspäev, 21. märts 2011
Kihnust kultuuri, merelt piimjat..
.. piimjat udu, Sorgust kormorani kolooniat ja majakat ning Manijalt salapärast troomi ( Kihnu keelne sõna hoovuse kohta).
See troom seal on eluaeg olnud!
Lisaks veel imeilusat ilma ja stepimaastikku ( teate ju küll seda juttu, kui kuskilt Venemaa avarustest loomaarstid üle jäätee Hiiumaale sõitsid ja imestasid, kui kaunis stepp meil siin on. Teada saanud, et tegemist merega, loksusid praamiga mandri poole tagasi:) , seljatagust tuult ja märtsipäikest.
See troom seal on eluaeg olnud!
Lisaks veel imeilusat ilma ja stepimaastikku ( teate ju küll seda juttu, kui kuskilt Venemaa avarustest loomaarstid üle jäätee Hiiumaale sõitsid ja imestasid, kui kaunis stepp meil siin on. Teada saanud, et tegemist merega, loksusid praamiga mandri poole tagasi:) , seljatagust tuult ja märtsipäikest.
Munalaiult 3 km Kihnu poole. Piimjas paks udu, absoluutselt midagi pole näha.
Ilmakaared Kihnu moodi
Kes siis ei tahaks Kihnu Jõnniga koos pildile jääda! Kihnu Jõnn vasakul, paremal Eveli
Kiiruskaamera Kihnu moodi!
Kusagil Kihnu ja Sorgu vahel, järgmise laiuni paistis alati nagu 2 km. Teisi suusatajaid on märgatud!
Koloonia
Sorgu majakas. Saarel oli viibimine keelatud aprillist-augustini
Teel Manija poole. Taamal Margus ja Sorgu ( Margusest tagapool)
http://www.youtube.com/watch?v=VJCOPQ5I6DQ ehk piimjas udus Kihnu poole.
Triin
reede, 11. märts 2011
Põnevaid lehekülgi
Talve saabudes jälgin alati hüviga, kuidas merejää laieneb ja kevadel jälle, kuidas ta ära kaob. Kaarti saab avada 4 erineva suurusega. Samuti downloadida ta ja vaadata Google Earthiga. Pildil olev jääseis 11. märts 2011.
Kus ja kes meie vetes liigub. Heltermaalt on teed alustanud Muhumaa, kelle hetke kiirus 7,2 sõlme. Lisaks muidugi näeb kogu maailma laevaliiklust! Põnev vaadata ja uurida.
Allani blogist http://missomaa.blogspot.com/ leidsin kaks lahedat lehte.
Lennuliiklus Eesti ja maailma kohal. Klikates lennukil näete tema pilti ja kuhu suunas ta teel on.
Helide maailm. Saad kuulata kuidas Saksamaal tehasetööline töötab või kuidas laulab loodus Jaapanis.
Triin
laupäev, 5. märts 2011
Tõlva, Õmma ja Kuistlemma rabad
Mind on alati ahvatlenud Kuistlemma raba oma vaatega, kui temast mööda sõidan. Raba jääb just natuke enne Risti asulat. Vaade avaneb tüüpilisele rabale, kilomeetreid kiduraid mände.
Olin sel päeval küll plaaninud Silma LKA ringi suusatada, kuid liinibuss läks katki. Õnneks läks katki Ristil ja asendusbuss, mis pidi tulema tunni pärast ma ootama ei jäänud. Muutsin kiirelt plaani ja varsti suusatasin juba rabas. Tuul tagant lükkamas ja pinnasetuisk mööda kimamas.
Kuistlemma rabast sai sujuvalt Õmma raba siis tuli pikem metsas ragistamine, Liivi jõe ületus ja varsti ronisingi Tõlva rabanõlvast ülesse. Mets muidugi oli tore- lisaks kadakatele hakkas siin- seal silma tammesid. Lisaks ohtrsalt looma- lindude jälgi- ilves, põder, rebane, metssiga, teder; vähem metskitse ja jänese jälgi. Enne rabanõlva olid noored kased lumevaalumise tõttu lausa müüri ette ehitanud.
Vingeim hetk oli kui sain suusatada mööda kitsast ja 3 km pikka rabakeelt. Sel olid oma sopid ja saare! Vinge, sellist pole veel näinud.
Tagasiteel, kui tuul puhus otse vastu "leidsin" raba servast vaatetorniga maja. See oli just õigel ajal- teepaus. Maja teisel korrusel saanuks mõnusalt ööd magada ja viimaselt korruselt oli hea vaade rabale.
Hea, et see buss ikka Ristil katki läks!
Triin
Raba oli põlenud
Olin sel päeval küll plaaninud Silma LKA ringi suusatada, kuid liinibuss läks katki. Õnneks läks katki Ristil ja asendusbuss, mis pidi tulema tunni pärast ma ootama ei jäänud. Muutsin kiirelt plaani ja varsti suusatasin juba rabas. Tuul tagant lükkamas ja pinnasetuisk mööda kimamas.
Kuistlemma rabast sai sujuvalt Õmma raba siis tuli pikem metsas ragistamine, Liivi jõe ületus ja varsti ronisingi Tõlva rabanõlvast ülesse. Mets muidugi oli tore- lisaks kadakatele hakkas siin- seal silma tammesid. Lisaks ohtrsalt looma- lindude jälgi- ilves, põder, rebane, metssiga, teder; vähem metskitse ja jänese jälgi. Enne rabanõlva olid noored kased lumevaalumise tõttu lausa müüri ette ehitanud.
Nirk? Kärp?
Vingeim hetk oli kui sain suusatada mööda kitsast ja 3 km pikka rabakeelt. Sel olid oma sopid ja saare! Vinge, sellist pole veel näinud.
Tagasiteel, kui tuul puhus otse vastu "leidsin" raba servast vaatetorniga maja. See oli just õigel ajal- teepaus. Maja teisel korrusel saanuks mõnusalt ööd magada ja viimaselt korruselt oli hea vaade rabale.
Hea, et see buss ikka Ristil katki läks!
Triin
Tellimine:
Postitused (Atom)