Taliunes/ uinakus loomade hingamisaugud

Alutaguse metsades kolades sattusime mingi looma hingamisaugule. Läbimõõt umbes 20 cm. Hingamisaugu tunneb ära lume puudumisega augus, kui loom seda kaudu õhku vahetab, ei ole võimalik, et lumi seal ei sulaks. Meil jäigi lõpuni selgusetuks mis loomaga tegu, ehk kährik?

Nädalapäevad varem sattusin kopra hingamisavadele. Neil oli ehitatud seks puhuks terve ventilatsioon. Üks suurem ava oli kuhila tipuosas, kaks väiksemat kuhila alaosas.


Triin

Räätsadega loodust nautimas ja trenni tegemas

Kui ma räätsatades Pirita suusaradadele jõudsin olid suusatajad kohal. Kuid ei ühtegi räätsatajat. Avastasin, et kui tore võib olla räätsadega mööda metsa liikuda ja samal ajal ka trenni teha. Alati on mind lummanud spordialad, kus saan looduses olla ja teda kuulata. Räätsatamine on loodusele lähim!

Siit läksid räätsad

Kui räätsatades hakkavad mul silma värsked loomajäljed jään muidugi neid vaatama ja arutlema, kes ja kuhu suunas ning millal läks. Kui kuulen suurt kirjurähni puuotsas kopsimas jään teda jõllitama ja kuulama. Kuid kui vaja auru juurde panna ja vaja trenni teha siis saan väga tempokalt edasi liikuda. Vinnata end küngastest ülesse ja alla, hüpata üle kraavide. Saan minna otsem, kui suuskadega. Räätsad annavad mulle eelise liikumisel tihedas võsas ja künklikul maastikul.

Seal kusagil on suur- kirjurähn

Loodan tulevikus teisigi räätsatajaid metsas kohata!
 
Räätsadega astus,
Triin

Ma kõnnin ja kõnnin

Triin

Püüsaare raba

Kui me autoga Paukjärve teeotsa jõudsime, selgus et polegi kuhugi parkida. Õnneks oli Märten ostnud oranzi lumelabida ja saime endale parkimiskoha teha.

Märten kühveldab parkimiskohta

Lisaks räätsadele olin kaasa haaranud vanad head alumiiniumist suusakepid. Nendega oli hea tasakaalu hoida ning neid sai kasutada väärt toetuspunktidena, kui lumi kippus kohati liig pehme olema ja meid lausa neelama. Lagedamatel platsidel oli jällegi väga mõnus käia. Tuul oli lume kõvemaks puhunud ja räätsaga suurt sisse ei vajunudki.

Püüsaarele läksime just seetõttu, et sealset raba ümbritsevad kõrged ja järsud oosid. Lisaks paar suurt rabalaugast, Venejärv ja rabasaar.

Sellise hunniku lumega lootsin väärt kohti leida, kust oosi otsast peale paari meetrist õhulendu kohevasse lumme maanduda. Mõned toredad hüpped saime teha, kuid üle pooleteise meetri need ei küündinud. Maandumine oli aga sulgpehme!

Karel lumes ukerdamas

Ainsad elavad olendid, keda me trehvasime oma matka jooksul olid piiksuvad tutt tihased ja üks meist 5 m kaugusel lume seest lendu hüppav tedre kukk. See oli lahe hetk!

"Soe" magamiskoht

Lumisest metsast,
Triin

Loomajäljed metsas

Kas kärp või nirk. Seda Ahto ei teadnud. Neil kahel raske vahet teha.

Karihiirlase jäljerada. Ilmselt on tegu mets-karihiirega, keda me suvel korduvalt samast kandist püüdsime. 

Põdra sõra jälg lumes.

Metskitse jalajälg lumes.

Alutaguse hundi jäljerada lumel. Hunt oli eelmisel päeval saanud jahimeeste poolt haavata, (tema kaasa, isane hunt , lasti maha.) Maha jäi verine jäljerada. Järgmine päev jälitati hunti, kuid kätte ei saadud, enam polnud ka verist jäljerada. Üks tore kiskja jäi meie metsadesse alles.

 

Hundi poolt märgistatud lumepall. Siin territooriumil elan ja valitsen mina.

Veel ühe Alutaguse hundi jäljerada. Tegemist on suure loomaga, jäljevahe pikkus 75 cm!

Alutaguselt,

Triin

Jää Loosalu rabajärvel

Kui Osoon meiega Loosalu rabajärveni jõudsi oli lund juba sadama hakanud. Et mitte väärtuslikku aega kaotada, torkasin uisud alla, et viimased ringid teha ennekui lumi liiga paks.

Äkki läks sahmimiseks, operaator oli pehmele jääle astunud ja vajus põlvini vette. Vasakul nurgas on tema poolt tekitatud jääauk. Turvavarustuseta jääle ei maksa minna.

Lumel on 2 cm jääd. Uisutada veel saab ja õnneks on lumi pehme

Tuleks nüüd vihma jaguks head ja kvaliteetset uisujääd!

Triin

Loosalu- Soomaa liinil

Ilm on lihtsalt super ja läksin Loosalu rappa, et kuulata vaadata, kuidas sealse rabajärvel jääga lood.

Bert testib rabajärve jääd. Kaelas naasklid, käes jääpiik. Paremal lume peal maas räätsad ja uisud.

Järvel oli kaan peal, Bert testis jääd. Lõi piigiga, teise löögiga sai vee välja. Mees lausus mõtlikult, et 4 aastat tagasi me uisutasime sellise jää peal, kuid nüüd ei kipu ma veel jääle, las pakseneb. Pean siinkohal märkima, et sest 4 aasta tagusest uisuretkest puhkes kontoris elav vestlus, kus kõik "vanad mehed"- Alar, Toomas, Eric ja Bert oma mälestusi heietasid.

Raba serval oli metssiga maapinda kündnud ning metskits oli rabas kanarbiku varsi söömas käinud.

Metkitse lume alt välja kraabitud toiduauk.

Veel on metsseal lihtne, koheva lumevaiba all on maapind pehme.

Päeva teine pool olin Soomaal ajasime koos Markoga hundijälgi. Jälgi oli ohtralt. Loomad olid hoolega oma territooriumi tähistanud- uriinilaiguked ja kaabitud maapinda. Hunt kaabib maapinda, et anda edasi lõhnamärke. Koerlastel on lõhnanäärmed päkkadel all.

Värske hundijälg lumes.

Metsas luusis,

Triin