Tõukekelgu matk Hiiumaa laidudel

Kes ei riski, šampust ei joo. Šampust ei tahtnudki, kuid soe Tõmmu Hiid maitses Kõrgelaiul hästi. Mitte ei ma maru õlle fänn oleks, vaid talvematkal on see väga hea jook. Kui oleks meelen olnud termos ühes haarata, oleks õlle kuumaks ajanud ja termosesse valanud.

Pesupeatus Saarnaki lähistel

Tõukelk on  super hea vahend jääl liikumiseks!

Mina viskasin mõtte õhku ja noh, Tanel oli see kes ütles et camoon women, men pull yourself together. Ja nii me siis leidsime end  kell 6:30 praamipiletit laupäeva hommikul Rohukülast ostmast, eesmägiga vurada Hiiumaale ja sadamast võtta suund Kõrgelaiule.

Kõrgelaid

Muidugi olin seda ilma ja jääkaarti vaadanud aga eks, kui klassikuid tsiteerida, ilm/ ilmaolud selguvad ikka kohapeal.


Olud soosisid seda meie tõukekelgu matka, tempo oli väga hea. Ok peatus, esimene vahekiht maha. Ja siis sabasirutus Saarnakil. Pärnamäe ränk ja tuulik ja saun, oh kui tore aura sel saarel on!

Hanikatsi silm pani põlve natuke värisema. Et mine sa tea.

Keset merd. Foto:Tanel

Poolteisttundi hiljem, kui Kõrgelaid Varese tagant välja tuli, hakkas kohe nii hea, et jesss pole laiul niiii kaua juba käinud ja uuuuh, järgmisel hetkel istusin mõnusa, rahuloleva ohkega Kõrgeka lõkkeplatsi pingile maha " Tere Kõrgelaid"!

Kõrgelaiu puhkenurk. Pildistas Tanel.

Tõukelgu matkadeni,
Triin

jää, tule ja jää natukesekski!

Jääkaart näitas natukene jääd sinna Haapsalu lahte ja õige natuke oli seda ka Topu lahes. No miskid niidid kohe sikutasid mind sinna poole.

Eriti vinge oli ukerdada seal Topu lahe kandis. Meil oli eesmärk uisutada aga kui uisutada ei saa siis võtta uisud jalast ja minna edasi jala.

ei läinud edasi. Foto: Tanel

Kuni Liia ja Sõmeri laiuni tundus hea jää olevat. Kott varuriietega selga ja naastlid kaela ja minek. Eemal olid näha kalamehed, kes sääl siis ilmselt võrku jää alla paigutasid.

Merejääl on ohtlikud kohad eriti need, kus kaks jäälaama kokku saavad. Siis üks surutakse teise alla või tekib sinna rüsi või hoopis ujuvad kaks laama üksteisest eemale ja vahele jääb vaba vesi või veel mingi muu variant.

Rüsijää Topu lahes. Foto: Tanel

No ja nendest laama vahekohtadest hakkasimegi üle minema. Tanel pani esimese hooga kohe sisse ja muidugi sai jala märjaks, lisaks oli ta saapasse väikse varba kohale teinud õmblusesse augu ja sealt voolas vesi kolinal sisse. Siis proovis ta ühes teises kohas ja seal teine jalg sai märjaks, et vesi tuli üle saapa ääre sisse.

Natuke uisujääd ka sekka. Foto: Tanel

Triin

Korea ja saun ja uisumatk

Sisemine kell ajas mind juba kell 4:30 ülesse, njah Koreas on ju preagu juba suur päev.

Üleeile maandusin, sihke leiva isu oli aga võimatu oli leida Rimist leiba, kus poleks suhkrut. Võtsin siis Muhu leiva, maitses jube magus tegelikult.

Templi õuel

Koju. Kola lahti ja asjad pessu ja ise ka. Uuuh, tegin ingveri teed ja kütsin seda mitu laadi endale sisse. Veider Koreas olin ju nii haige, ninal oli võistlus, andis vedelikku ohtralt välja. Ja sekka ja need aevastamised ja pea oli vatine ja kumises. Lisaks oli kott jube raske ja .. ( tegelikult oli kott kerge aga tol hetkel oli kõik kole).

Kuivatatud kala? Aga palun

Läksin Korea sauna, sinna mis asub seal Seoul Stationi lähedal- http://www.silloamsauna.com/ see oli minu tänane ööbimiskoht ka. Korea saunad on sellised, kuhu saad ööseks jääda ja põhimõtteliselt terve öö saunatada, kui peaks tahtmine olema. Kuidas nad ka ei proovi, meie saunad on aga paremad. Seal saunakeskuses oli soolasaun ja üks lihtsalt kuum ruum, leili ei saanud kuskil visata.

Toit otse tänavalt- see oli hea ja odav

Hommikul oli ninal võistlused läbi, ei jooksnud ega tilkunud enam. Üldse oli kuidagi mõnusam olla.

Rong lennujaama ja siis istusin järtsides. Et saada boarding pass, sellest ma küll aru ei saanud, miks neil ei ole iseteenindus automaate? Muidu nii IT maa, see on küll totaalne feil neil. Järgmine järts turva, siis immigratsiooni järts, siis järts rongile, et terminali jõuda, siis järts, et süüa hommikust.

Hommikusöök oli hea, törts kimchit (hiinakapsas marinaadis), supp ja riis. Mmm, tegelikult on Korea toit hea ja odav ju. Aga miks ometi need juurikad, puuviljad sihkest hingehinda on? Õunakilo 15 eur, madariinidel 6-7 euri, hulluks läinud ve?

Kimchi tegemine- hiina kapsas ja marinaad

Helsingis ma ei suutnud lihtsalt, suu oli kõrvuni, niiii tore oli koju jõuda!

Eile hommikul haarasin Kalamajast auto, sinna kõndides ma ei jõudnud ära hingata meie õhku. Appi, kuidas see maitses ja lõhnas ja kui värske see oli ja ma lissalt hingasin ja hingasin, nii hea.

Ja uiskudel eile vuhiseda, mis veel tahta! Ma elan nii toredal maal!

Õhtul läksin sauna, tegin kaminasse tule ja olin ja võtsin leili. Riiko helistas ka, et no kaua sul veel läheb? Hiljem vaatasime Riikoga uut Go reisiajakirja, kõik need lood pooluste kohta! Vaatasime kompassi pealt kuhu suunas peab minema, et kohale jõuda. Noorsand veerib juba usinasti :)

Häid jõule,
Triin

iraani rattamatk 16-28.okt.2016

Nüüd ma enam ei mäletagi, millal see Märten oma tuttavast Markost rääkis, kes Iraanis koos oma pojaga käis ja siis kunagi rääkis ka ühest iraanlasest, kes Eestis Markol ja temal külas käis. Lisaks sekka veel lugusid Iraanist ja sest iraanlasest Benjaminist, kes siin käis.

No igatahes ei läinud see mõte minust välja ja jäi kuhugi kipitama, et ise peaks ja võiks ju ka minna. Põrgatasin mõtte Märtenile tagasi ja Märten oli käpp, nii hakkas pallike veerema. Otsisime kampa veel inimesi, lisandus Martti ja siis ka Meriliis. Kokku saigi meid 4 ja me sõitsime Iraani teedel vahemikus 16-28.okt. 2016

Meie teekond kulges: Tehrani(lennujaam )- Qom- Garmsarist Semnani taksoga - Darjazin-Mahdi Shahr- Shahmirzad- Foulad Mahalleh- Kiasar- Sari- Kaspia meri- Yeke-toot- Amir Abad- Behshahr- Gorgan. Ja Gorganist Tehrani sõitsime öörongiga. Rattakilomeetreid tuli 850 km.

Ootame viisat, mis võttis Tehrani lennujaamas kokku ca 3-4 tundi.

Olime lühikese sõõmu maganud palveruumis, hommikul pakime rattaid.

teel Qomi, palju liiklust ja eriti rekasid.

Esimene öö tuubis, ehk tee all truubis.

Qom, teisena kõige püham linn Iraanis.

Iraani autfit ehk kohalikus keeles ürbindus.

Klotsi katusel. Allkorrusel tegime lõuna ja Martti sai sisekummi vahetada.

Soolakaevandus, kuhu sisse trügisime.

Esimene päev mägedes. Ei me ei anna alla!

Pisuke onnike, kus ööbisime. Palav oli.

Energiat ja alksi ( loe limonaadi)

Härrad jõmmid, kes meiega jubedalt selfisi tahtsid teha. 

Kaspia meri. Nagu järv aga tsipa soolane oli vesi ikka.

Meriliis, Märten, Benjamin ja türklane kelle ristisime Sasaks.

Meie tiim ja võõrustajate tiim.

Meie matk lõppes Gorganis.

Lappa veel Iraani matka pilte- https://www.flickr.com/photos/61468323@N07/albums/72157676379991985


Rattamatkamiseni,
Triin

siin on lihtne magada..

..teatas Riiko hommikul poolunisena Kõrgelaiul ja keeras teise külje. Alles päike peksis ta telgist välja.

Jõudsin vaid Islandi lennult alla tulla ja tiiru metsas mustikaid korjata, kui saime juba Kõrgelaiule talgutele minna.

Need talgud on lihtsalt nii toredad.

Talgumelust pilte- https://www.flickr.com/photos/61468323@N07/albums/72157671822906395

Järgmisel aastal jälle,

Triin

Matk Islandil Laugavegur- Thorsmörk

Laugavegur on matkarada, mis viib sind Landmannalaugarist- Thorsmörki, kokku teeb see 55 km. Tegelikult saab matkata 2 päeva rohkem, kuni Skogarini, mis asub maantee nr 1 ääres.
Saab muidugi matkata ka teistpidi Thorsmörgist- Landmannalaugarisse, selles suunas saab kõvasti tõusumeetreid.

Landmannalaugari kämpimine- tuuline ja kruusal.

Kuidas saada Landmannalaugarisse?  See on ikka väga lihtne sinna sõidavad selliste firmade bussid nagu- Sterna ( www.sternatravel.com), Reykjavik Excursion (https://www.re.is/), Grey Line (http://www.grayline.com/). Ja asi on veelgi mugavam, sind korjatakse hotellist, hostelist, kämpsaidilt peale. Räägi vaid adminniga.

Sõit Reykjavikist Landmannalaugarisse kestab ca 3-4 tundi. Ca. sellepärast, et kui satud matkale minema hooaja alguses (juuni lõpus, jaanipäeva paiku) ei pruugi kõige otsemad teed veel avatud olla. Lund veel liiga palju. Mina sõitsin Landmannalaugarisse 23. juunil ja tee autodele/ bussildele avati sinna alles 20. juunil.

Kohale jõudsime keskpäeva paiku. Panin telgi püsti, maksin kämpimise eest- 1800 ISK. Siin igalpool saab maksta kaardiga. Maru mugav küll. Kohalik matkakaart oli mul olemas ja ronisin Blahnukuri ja Brennisteinsalda otsa. Siis hiljem veel Sudurnamur, mis osutus piirkonna matkaradadest kõige lahedamaks ja värvilisemaks. Nädal aega hiljem tegime tiiru ka Ljotipolluri järve ääres, see oli tore ses mõttes, et ei pidanud palju ronima ja sai suhteliselt mõnusalt pühapäeva kõndi teha.

Landmannalaugar asub 590 m peal ja järgmise päeva hommikul, kui üks kõva kõrvaltelgi norskaja oli mu kell 5 ülesse peksnud, kott selga ja silkasin mööda Laugavegurit teele. Rada on tähistatud punaste tokkidega ja eksida võimatu. Aga seda ilusa ilmaga, kui ilm jama, tasub laagris püsida. Ilm vaheldub liiga ruttu ja uduga ei soovita seal üleval konnata.

ca. 1000 m kõrgusel

Kõige kõrgemal asuv kämping Hrafntinnusker.

Viimaks selge.

Landmannalaugris on ka kuumavee allikas, kus tasub ennast leotada ja kondid kuumaks ajada. Edasi matkates rohkem selliseid kohti ei tule.

Hrafntinnuskeri jõudmiseks tuleb läbida 470 m tõusu ja 12 km. Vaated ilusad, värvid. Miskil hetkel, seal kõrgemal olles oli sihke Lapimaa tunne, olid sellised ümarad künkad ja oli palju lund. Järgmisess kämpingusse jõudsin kell 10. Päike ajas parajasti udu laiali ja mõnusalt soe hakkas. Võtsin priimuse välja ja tegin hommikupudru. Selgus, et samas kohas oli ka üks tüdruk Eestist Liisa. Olid eelmine päev jõudnud sinna kell 12 öösel- mis siin viga polaarpäev ju.

Järgmise kämpinguni Alftavatn oli 12 km ja laskumist 490 m. See läks mul aeglasemalt. Õnneks oli itaalasel Albertol plaan ühe päevaga Thorsmörki minna ja kuni järgmise kämbini kütsime koos edasi. Taas vaated, värvid, vesi, lumi, mõned mulisevad, auravad augud.

Just enne kämpingut oli killer laskumine.

Kämpingus ma võtsin vabamalt, vaatasin saabastega tõtt, mis hakkasid vaikselt juba lagunema, sõin ja pidasin plaani. Kohtusin seal ka Reneega, kellega olime natuke bussi oodates juttu puhunud.

Teele läksin taas kell 4 ja kell 6 õhtul jõudsin Hvanngili kämpingusse. Kumm oli maru tühi ja panin end sinna püsti. Keetsin õhtuse roka ja juba magasingi.

Hommikul ilm kangutas telki ja vihm puistas seda märjaks. Niiske oli.

Jõe ääres kohtusin ühe jaapanlasega, kes käis kui kass ümber palava pudru, et kust üle jõe minna.
Jõgi oli suht hirmus, ma vaatsin siis mingi koha välja ja sain üle. Pidi küll kõvasti vastu voolu hoidma, et see kaasa ei viiks.

Edasi must liiv ja tühi väli.

Viimaks kämping Emstrur. Kokku oli sinna Alftavatnist 16 km ja 40 m laskumist.

Matkajaid kohatas tihti.

Nüüd jäid vaid tühipaljad 15 km ja 300 m langust, et jõuda matka lõpp-punkti. Saapatald laguneski ära, panin jalga Keeni sandaalid mis olid väga head, kuigi eks neid kivikesi oli tüütu kanna alt kätte saada.

Kapa mägi oli kole, see tõus. Päris lõpu lähedal ja enne jõe ületust. Ja jõudsin metsa, esimesed puud ja oblikate väljad.

Langidaluris panin telgi murule, see oli hiiglama tore ja otse telgist nägin Eyjafjallajökulli liustikku.

kämping Langidaluris

Järgmine päev sadas ja no see oli hea, ega mul polnudki jaksu ringi vaadata, vaid magasin hea meelega.

Kolama läksin õhtul kell 10.

Harilik Drüünas- Islandi rahvuslill

Veel olulist infot:

Matka alguses ja lõpus saab poest üht-teist veel osta aga seda rohke raha eest.
Prügi saab ära panna matka alguses ja lõpus ja ka Hvanngilis.
Kämpingutest saab vajalikku ilma infot. Kui kehva ilm, tasub oodata!
Soe vesi on kämpingutes saadaval, seda 500 ISK eest, mis laseb sul 5 min sooja veega pesta.
Jõgede ületamiseks haara kaasa sandaalid või veespordi jalatsid.
Käimiskepid jube head seal liikumiseks.
Vett peal piisavalt, pole vaja kaasas tassida.
Kämpimine on tasuline 1800 ISK-i
Tagasi Reykjaviki- vaata vaid bussigraafikut ja pileti saab kohapeal ära osta.
Tuuled pusivad seal kõvasti, hea telk vajalik.
Soojad riided ja soe magamiskott!
Head vihmariided.
Toit parem osta kodust kaasa, hull kallis kõik kraam siin.
Gaas odavam osta bensukatest või Reykjaviki kesklinnast Brynja poest.



Minu pilte saad lapata- https://www.flickr.com/photos/61468323@N07/albums/72157671020829681


Kokku olin Islandi kuu aega. Nüüd kodus olles tunnen sest avarusest ja jahedast liustikutuulest puudust.

Triin

lend koju ja lend..

Kuidas ma seda lendu ootasin. Algul Riiga siis Tallinna, olin kodus.

Appi, kui hea on kodus olla. Kui tore, et meil on talv ja miinuskraadid ja meie toit ja sõbrad ja pere ja eesti keel ja kõik kõik on oma.

Lennujaamas ootasin peale mahatulekut taksot ja sattusin sinna suitsunurga lähedale. Sel korral pakkus mulle nii palju rõõmu ja emotsioone see veeaur, mille enda seest välja puhusin. Proovisin neid igatmoodi- torussuuga, pikalt peenikese suuga ja siis rõngaid proovisin ka teha. Nii tore oli, oli taas see väikene plika.

Nagu mu pisike öde tavatses luuletada:

Mul meeles seisab ikka
üks väike kena plika
kel jalas siidisokkid
ja põsel musiplekid.

Olin seal lennujaamas tagasi oma lapsepõlves:)

Ja täna metsas olles nägin esimesi karujälgi. 

Triin